[ pingelangus ]

9:30 olin juba 3. korrusel ootamas ukse taga. Sai loetud kelnerite ja juuksurite nimekirja, kui lõpuks leidsin kokkade nimekirja. Kella 10:00 vestluste nimekirjas oli minu nimi esimene.

Südamepuperdus.

Jõudsin seal 30 minutiga päris elevusse sattuda, ei teadnud ju mis küsimusi nad esitavad ja kui kurjad nad tegelikult on. Jälgisin nimekirja pingsalt, kui märkasin, et kord oligi juba minu käes. Läksin juba ukse taha ootele, (first impression has to be good) kui hüüti mu nime.

Südamepuperdused.

Päris närvesööv oli näha 2 lauda kokkutõmmatuna ja selle taga istuvaid (5 tükki) naisi. Õnneks olid küsitlejad päris sõbralikud ja küsimused üsnagi kerged inimlikud (miks sa tahad sinna õppima minna, kas sa oled kusagile mujale kandideerinud ka, mis sa teeksid siis, kui ei saaks sisse jne jne).

Vestlus läks päris hästi ja pähe jäi kummitama lause, et ühele kohale on 4 kandideerijat. Mille poolest ma siis peaks seda kohta saama.. ?

Tatsasime siis tagasi kesklinna poole (eelnevalt sai Ekraanist (kallu viskas mind bemmiga sinna ära) Koplisse tatsatud), üsnagi rahulikus tempos.

Hiljem sain Raekoja platsil kokku sünnipäivalapsega (KARMENNNN), kus muljetasime möödunud päevadest.

Edasi järgnes ühe itaallasega inglise keeles suhtlemine + pildistamine, Katsiga kokkupõrkamine, Kristiga kokkupõrkamine, arusaamatus Fastersis, räige kõhutäidlasus Fastersis, perv Fastersis, Fastersist minema jooksmine. Tatsasime Karmeniga siis Riia tn musnoK (konsum) isse, kus me siis Minttut ja Schweppes-it napsasime (viinamarjad kah). Käisime korraks ka Karmeni pleissist läbi, kus mulle kamandati kleit selga.

Edasi juba olime raudtee-äärses kohas, lürpasime kangemat, hiljem ühines meiega Kats ja ‘sügelus’ (on üks tüüp).

(Õhtul Puhjas juba) Pärast pessuminekut mõtlesin käia ka khk lehel ära, sisenesin, scrollisin ja ei suutnud oma silmi uskuda.

[ ]

Ma ei taha enam juuli tulekut.

Täna käisin oma dokumente ära viimas khk-sse. 2 tundi kõmpamist (edasi-tagasi) ja 2 minutit seal olemist. Kogemus oli üsnagi valutu. Küsiti andmeid, ID-kaarti, 2 pilti, tehti koopiaid ja aidaa.

Vestlus toimub siis 3. augustil (karmeni sünnipäev), kell 10 hommikut.

31. juulil lõpeb üürileping ära. Kirjutasime omanikule, et kas oleks võimalik seda lepingut veidi pikendada:

Kahjuks ei ole meie huvides hakata korterit uutele üürnikele välja üürima oktoobris.
Soovime seda seoses Tartu kinnisvaraturu erisustega teha augustis.

Seega ei soovi me pikendada kehtivat lepingut.

Oktoobrini just selle, et siis läheb kallu ära sõjaväkke. (T_T)

Et siis.. Omanik paneb kergelt öeldes näkku, jätab meid 1. augustil ukse taha.

Kui veab, saan kooli sisse ja kolin ühikasse. See on selline väike utoopia hetkel. Sinnamaani on aga veel aega. Ropult.

Mis vahepeal toimub.. ?

Ma ei tea mida teha.

Suhteline masendus.

//väldib mõtet, et peab kalluta nii kaua hakkama saama…

[ inimene murdub aegamööda ]

Eile sattusin paanikasse, meeleheitesse. Nimelt kirjutas õde msn-i (12:39), et max on suremas. Sellise uudise peale suutsin vaid õhku ahmida ja pisaraid pühkida. Otsustasin järgmisel sekundil kohe, et lähen Puhja. Nüüd jäi ainult oodata (17:10 bussi). Kirjutasin kärmelt sellest kallule msni. Kuna sealt mingit vastust ei tulnud, siis otsustasin jätta ühe ‘kirjakese’.

Kui ma Puhja jõudsin, hakkas emme rääkima, et alguses ta ei tahtnudki mulle sellest olukorrast rääkida. Siis aga rääkis kuidas max olevat mõned päevad tagasi koju tulnud, märatses ja räuskas. Roopis igale poole, urineeris ja fekaleeris. Ei söönud ega joonud mitte miskit. Seda oli väga hästi näha, et ta ei söönud mitte midagi. Ta oli nii kondine.. Ta ei liikunud üldse. Ei vaevunud isegi saba liigutada, kui ma ta käppasid katsusin. Suutsin vaevu oma pisaraid tagasi hoida. Sellgipoolest üritasin nö meievahelist ‘traditsiooni’. Kallasin tassi sisse vett, jõin sealt veidi, valasin vett veidi juurde ja siis andsin max-ile. Eks ta üritas seda siis veidi nuusutada ja siis .. Ta hakkas seda lakkuma.. Seega max hakkas nüüdest peale vett jooma.

Ülejäänud õhtust veetsin kas telku ees või magamistoa põrandal, voodi juures, maxi jälgides.

Järgmisel päeval kuulsin läbi une, et max oli köögis. Tõusin püsti ja tatsasin sinna. Kui max mind nägi siis ta tegi seda ‘tervitusnurru’ mida ta pidevalt tegi kui ma ütlesin ‘Hai max !’.. Ülimalt liigutav, ma ütlen.

Päeva veetsin jälle telku ees või põrandal.  Põrandal olles kuulsin kuidas emps ja issi rääkisid omavahel:

‘Oleks pidanud teda loomaarsti juurde viima..’
‘Jaa .. oleks pidanud jah..’
‘…’
‘Aga mul ei ole raha..’
‘Mul ei ole kah.’

Paraku nii see ongi.. Mis aga maxist edasi saab.. i has no idea.

Maxiga olin sunnitud hüvasti jätma ja siis 18:12 bussi peale lippama. 18:15 jõudis buss kohale, 2 euri võrra jäin kergemaks. 18:30 jõudsime Tartu. 18:45 või miskit olime bussijaamas. 19:00 jõudsin koju… Kus ei olnud mitte kedagi.

Pilt oli tehtud:
Aug 9, 2007, 4:10:11 PM
PSP-ga.

Järg pealkirjale: ..Inimene murdub aegamööda, Inimene õpib aegamööda, ‘Teadja’ raamatust.

[ uskumatu ]

tagaplaanil kostub rahategemismasina hääled

Ma pühin oma higi otsmikult ära. On olnud töökas õhtu. Uskumatu. Ma pean uued rahatähed trükkima. Ja seda kõike ainult lõpetamise pärast. Või rohkem selle, mis pärast lõpetamist toimub.

Lausa jube on oma emailis käia.

Juba on jõudnud laekuda uued kirjad, mille pealkirjad ei tõota head. Ikka raha teema ja raha teema.

Šampuselaud, läbu (koht), läbu jaoks vaja minev söögikraam (kaasaarvatud söed ja kahvlivärgensid), Päivi (klassijuhataja) kingituse raha, läbu jaoks iseenda poolt kaasa toodav alkohol.

Laias laastus läheb see kõik kokku maksma 275.- (välja arvatud joogikraami raha, ma ei tea palju sinna veel läheb).

Mina, kes ma veel pudeleid ei korja ja tööd pole mul veel olemas, arvan, et ma pean oma rahategemismasinale valu andma kiiremas korras, muidu kisub asi jamaks.

Ehkki peaks hoopis oma jalgadele valu andma ja siit kiiremas korras põgenema.

The Great Escape.

Miks ka mitte.

Halvimal juhul teab enamik inimesi kuhu ma ära põgeneda tahan (Saksamaale), peab siis ehk uue põgenemisriigi omale sebima/mõtlema/hankima/.

Parimal juhul ei põgene ma üksinda sinna.

Ja meelelahutuseks mängin ma pilksi ja söön õhku.

Naerda võiks ka selle üle, et sel nädalal saabki lõppude lõpuks lõpetada (kui ma muidugi oma kirjandi eest üle 20 punkti saan, siiani on tulemus teadmata kadunud).

20. juunil (pühapäeval) Puhja Gümnaasiumis, kell 15:00.

yesh, spoilerdan, spoiler alarm, misiganes. Otseloomulikult, mitte see spoiler, mis leidub autodel. Lahedatel autodel (nagu opel ja lada).

Eks ikka see spoiler, et mõnd maltsakärakat võiks saada küll.

Kella on lausa jubehirmus vaadata, 1:36. Ehk on nüüd õige aeg magamaminekuks kätte jõudnud. Piret soovis häid unenägusid, Sirli läks ka und esile manama. Nüüd üks väike sirutus ja minek..

Ehk.

HURTS – Better Than Love

[ kumpan ]

pumpan kummi – kumpan

Hetkel on kops enam vähem koos.

Täna väntasin Puhjast Kaimi (ligikaudu 5 kilti?)  ja muidugi tagasi kah. Teel Kaimi  nägin Marit ja Piretit istumas äärekivil, rääkisin nendega veidi juttu ja siis hakkasin edasi väntama. Tänu Marile ja Piretile unustasin ma kella vaadata, et näha kaua mul sinna Kaimi jõudmisega aega läheb. Tee oli väga hea ja ilm oli rahuldav. Aga need mäed.. Eriti hull ei olnud see Kavilda ürgorg oma 5 % kallakuga aga jalad hakkasid lõpus ära väsima küll.

Tagasi Kaimist hakkasin väntama 6:46 ja oma maja ette jõudsin 7:10. Tassisin jalgratta teisele korrusele, jätsin ta sinna ja läksin ukselinki katsuma. Muidugi ! Uks oli lukus. Tassisin jalgratta uuesti alla ja väntasin aiamaale. Seal emme oligi. Sain toa võtmed kätte ja emps ütles mulle ta rahakotti tuua, ta olevat teel poodi. Väntasin tagasi koju. Tassisin salatilehed koju, hakkasin alla liikuma. STOP. Uks ka lukku. Hakkasin uuesti alla liikuma. STOP. Rahakott.. Uks lahti, rahakott, uks kinni, uuesti alla… Väntasin tagasi aiamaade poole. Andsin kähku rahakoti ära ja väntasin tagasi. Jalgratas teisele jne jne. Lõpuks tundus see jalgratas nii sulgkerge =D.

Sirli juures oli tore jälle olla, seal sain ma süüa. Rääkisime igasugu asjadest, mis ei väärigi siia trükkimist. Käisime ka Kaimi vana koolimaja vaatamas, mis on nüüd müügil. Sellest saaks hea hotell-värk särk. Kats pani enne kuute minema. Mingi kuue ajal läksime Aigile vastu. Hiljem käisime Sirli juures uuesti läbi, ja siis ma väntasingi tagasi kodumainen.

Marie Digby – Love With A Stranger

[ psühholoogiline moment ]

Eile päevasel ajal olin ullult elevil, sest issil oli plaan mulle läpparit osta. Kõik läks nii nagu ma aimasin – sellega läheb veel vähemalt kuu aega, enne kui midagi toimub üldse. Leidsin omale hea läppari (Dell Vostro 1015), antud kampaanias maksab see 8990.-.. Informeerisin empsi ja issit sellest, mingit vastukaja ei tulnud. Siiski olin elevil, kuna tundsin, et sellest võib mingit asja saada. Täna hommikul aga vaatasin uuesti seda kampaanialehte, tuleb välja, et see kampaania lõpeb homme -_-… Jääb siis ära või ? Nii tüüpiline, ma ei või. Terve tänane päev oli sõna otseses mõttes p*rsses.

Eile olin kella kahetestkümne ööseni aknalaual, aken pärani lahti. Uurisin tähistaevast ja mõtlesin oma mõtteid. Mõnusalt värskendav briis sasis juukseid ja vaikne muusika kostis toast. Asi hakkas juba väga masendavaks muutuma ja ma heitsin pikali. Poolunes kuulsin kusagil eemal mingit piiksumist, mida rohkem ma üles ärkasin, seda hirmuäratavamaks see piiksumine muutus. Vaatasin kella, see näitas 1:26. Üritasin häälest aru saada kust see tuleb. UPS ei tee sellist kõledat häält. Külmkapp ka vaevalt.. Väljast ei paistnud see ka tulevat… OMG… SUITSUANDUR ?!?.. Jooksin siis kähku toast välja, otse suitsupilve. Mitte muffigi polnud näha. Tüürisin pimesi köögi poole, kus polnud absoluutselt mitte mingisugust hapnikku, tegin kähku akna lahti ja hakkasin kätega vehkima. Emps oli jõudnud juba pliidi pealt mingit potti ära võtta, ainuke mis tema karjus oli: NU TÕ IDIOT ! (no sa idioot !)..

Tuli välja, et issi pani mingit x asja pliidile ja jäi magama. No funnif tõesti.

Korter oli paksu suitsu täis, kõik aknad olid pärani lahti ja me empsiga tegime ‘tuulikuid’.

Magama saime umbes kahe paiku.

Täna oli nii masendav päev. Vähe sellest, et emps hõivas arvuti ära, hõivas ka issi elutoa teleka ära = ma sain tühja passida. Mitte mingisugust meelelahutust. Kõneaega pole mul ka juba varsti kuu aega. Tundub, et ei empsi ega issi see ei kõiguta. Tegelesin jälle oma aknalauapealse piiderlusega ja masetsesin.

Nelja paiku läksime Laire juurde, kes pidas täna oma sünnipäeva (tegelik sünnipäev on 14.05). Kõik onud ja tädid ja vanaema ja lapsed ja värgid olid kohal. Väga sõbralik õhkkond oli, süüa sai, juua sai. Masendus jäi.

Nii produktiivne päev.

Oehm, ma ei viitsi isegi uuesti üle lugeda mis tahma ma siia kirjutanud olen..

Crossfade – Cold

[ ukse dilemma - lemmadi ]

Congratulations! You are suffering from
Mõmmikosis.

Cause: early mornings

Symptoms: gills, second-degree burns, occasional appetite changes, walking like an Egyptian

Cure: smoke a hundred cigarettes a day until it goes away

Selle mängu sain SIIT

Täna ärkasin natuke enne kella 8-t

Praegu söön pulgakommi ja mõtlen millest kirjutada. Eile olin nii väsinud, et läksin enne 9 magama. Ei näinud isegi ‘Tooth Fairy’ lõppu. Vot nii väsinud ma olingi.

Eile käisin tartus emme ja issiga, eesmärgiks oli leida uks. See välisuks, mis meil praegu on, ei kõlba kusagile. Isegi unes nägin, et mingid tüübid litsusid meie ukse pooleks ja tulid midagi kurja tegema. Sisuliselt leidsime ühe ukse, mis oleks ideaalne, kirsipunane. Mingi ~3000 krooni maksab + lisakulud ehk siis paigaldamine. Eks näis siis mis sellest mõttest välja sirgub.

Hetkel ilutseb mu aknalaual ilus tulp. Naistepäeva puhul. Kuna õde läheb täna ära, otsustas emme lille kinkida enneaegselt. Tegelt pole mul tulpide vastu otseselt midagi.. Siiski eelistan roose.. Roosi, kui täpsem olla.

Head eel-Naistepäeva !

Ahjah, unes nägin ka Sirlit, sellega meenub see, et.. noh Shivts, ostsid selle laheda mobla ära ? Ma vaatasin, et Lõunakas oli see täitsa olemas ;D

Alexz Johnson – Liar Liar

[ fekaalikas ]

Ma olen ikka nii perversne.

Hommikul tatsasin kooli poole, kui mingid lapsed jooksid minust mööda: ”Jookseme plika eest ära !!”

Psh, muidugi. Kui ma oleks tahtnud neid kätte saada…. Jamh ;D

Täna algas päev suht rängalt. Ärkasin üles kella nelja paiku, panin raadio käima, ja hakkasin askeldama. Kui ma olin valmis juba uksest väljuma, märkasin, et .. et… ma olen veidi varajane… Psh.. juhtub.

Täna siis oli suht pikk päev, isegi. Koolis toimus tuletõrjealarmihäiremisiganesseekapoleks. PAAANIKAHOOOG. Siis, kui häire esimest korda kostis oli jube, Kadri kujutas ennast kotiga jooksmas kusagile (niiiiiiiiiii kooom vaatepilt oleks..). Peata lammas.

Keegi kuuendast klassist olevat seda häirenuppu nimelt vajutanud ! Hah, on alles kaak, selle eest saab ju trahvi ! Tüüp jäi haledalt lindi peale. Nüüd peavad emme ja issi kopsaka rahasumma välja käima, kuna näpp sügeles.

Loo moraal:

1) tundub, et 35389454 kaamerast on siiski kasu

2) ära vajuta igast ahvatlevaid nuppe (isegi kui näpp sügeleb (VÄGA))

6 tundi lõppes ära, suundusin koju. 14:46 hakkasin uuesti kooli poole minema, kohustuslike vabatahtlik mataring. Sealt saime umbes nelja paiku minema, isegi vist pärast nelja. Läksin siis koju, läbi lume ja jää… Läbi pori ja mäe.. Ei tegelt, nii hull see ka nüüd polnud.

17.17 tatsasin uuesti koolimajja. Seekord trenni. 19 millegagi väljusin koolimajast, tatsasin koju. Ja siin ma olengi. Pürgisin läbi raske lume ja tormi..

Ma olen siis täna .. em.. kolm korda kooli läinud. Psh, tundub, et iga teisipäev hakkab nii olema.

Oh-what-a-joy.

Ma ka roni – Oi kui tore .

Ahjah, pealkirja moraal: koolis sai supi ja magustoidu kõrvale kaalikaid. Kadri sõi teist magustoitu (mida ma röövisin kellegi teise lauast) ja meie (Shivts, Moml) närisime oma 6-7 kaalikat. Avastasin siis, et Kadri juures oli mingi puru taoline asjandus: ”Haa-haaa, su leiva puru on laua peal laiali,”

Kadri: ”Kusjuures, see oli seal ennem.. see on nagu.. nagu,” Mina: ”Nagu šokolaad… hmmm,” Shivts: ”Kaalikas,” Mina: ”Fekaalikas”

he-he-he-he..

*vaikus..*

Jajaaa…  I’m so effin hilarious.. Psh..

Hetkel olen ma ullult.. (loe: ULLULT) väsinud = lobapidamatus… Ma ei saa, ma ei saa.. Ma pean rääkima, ma … õhh-õhh… Rahu, ainult rahu.

InnerPartySystem - Obsession

[ sissevajunud pilukas ]

”Anna mulle !” ütles Mari.

Vihte läks täna hulluks. Küsis, et kas ma olen mehel või.

mood-o-meter Low -|——- High

= ma palju kirjutada ei viitsi, lisan ainult pilte.

Täna paistis päike.. Isegi läbi juuste.

Ja üks veidi vanem pilt ka.

Ja piltide kvaliteet näitab seda, et ma vajan digikat…

Keri Hilson – I Like

[ sitaks.. ja pool.. kuubis ]

Järgmine buss läks juba ära

Et siis, täna algas kool jälle, Kadri tuli natukene enne kaheksat läbi ja läksimegi kooli. Suhteliselt naljakas oli kooli astuda, sest koridoris valitses õpetajate grupp, kõikidel olid mingid paberid käes ja nad vahtisid (lausa jõllitasid) õpilaste jalanõusid. Märkasin ka Päivit nende seas, teretasin teda viisakalt. Ta vaatas oma paberit, ajas näpuga mingit järge ja ütles: ”Sinu number on 259”, mul oli et, ooooookei, fain. Läksin siis nagide juurde ja alles siis taipasin, miks ta seda mulle ütles: igal nagil oli oma number, tegelt oli seal kaks nagi, aga mis seal ikka. Ma olen siis 259sas õpilane. Vahetasin oma jalanõusid ära ja hakkasime üles üles tatsama, ma lausa tundsin, kuidas õpetajate pilgud põletasid mu kossidesse auke, üks isegi julges küsida, et kas need on mu vahetusjalanõud (tundub, et ma pean omale kohevad, lillad toasussid muretsema, vahetusjalanõudeks… kui keegi kusagil selliseid märkab.. anna mulle ka teada, tahaks osta xD, ausalt). Esimene tund oli mata tund, suht selline mõnus õhkkond oli, saime ka šokolaadi, kommikesi ja piparkooki. Järgmiseks tunniks oli kehaline, kus me avastasime, et põrand on uus ja keset võimlat oli selline suur ‘vahesein’, mille põhimõttest ma ei saa siiamaani aru, oli seda nüüd siis niiväga vaja ? Põrand mõnusa läikega ja mõned piirid (korvi piirid, kooooooooooorvpallliiiiiii piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiriiiiiid xD) on musta värviga tähistatud, naiss..

Eesti keele tunni aja saime ka jõhkralt palju komme = pinal oli ikka normaalselt täidetud xD. Nagu Kadri ütles: Multifunktsionaalne pinal.

Nii palju komme pole ma päris ammu söönud xD

Mitte, et see midagi halba pole..

..

Ega ju ?

Igatahes..

Tegime ka Kadriga palju kunsti… Kasutasime oma käsi, vanglaseina, päikesekiirgusi. Mulle isiklikult meeldib see ‘käe langemise’ effekt kõige rohkem, 2 Kadri kätt + minu üks käsi, teisega tegin ju pilti.. Igatahes, suuremas formaadis on seda parem jälgida ;D (vihje vihje)

Umm, mis siis veel, ahjah, söökla sai omale uued taldrikud lõpuks kätte. Kui meile teatati septembri alguses, et kohe kohe tulevad uued nõud ja värki, siis alles nüüd jõudsid nad kohale. Plussiks on kindlasti see, et taldrikule mahub palju rohkem toitu kui varem ;D

+ stiil-o-meter Low ——–|- High

Muidu oli tänane päev päris tore tegelikult, välja arvatud mõned nõmedad asjad seotud kooliga, vana maja värk… jne.. Lõpuks sain selgusele oma vene keele ja inglise keele riigieksami valiku üle. Kui enne arvasin, et ühe neist saab omale riigieksamiks valida, tuli täna välja, et tegelikult saab mõlemaid valida, nagu brožüüris oli kirjutatud: Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla ainult üks võõrkeeleeksam (sisemonoloog – ai kurat….. raaaaaaaaaaaaaaisk.. faaaaaaaak, ooot, ei, siin on veel teksti..). Kui soovid teha riigieksami veel mõnes võõrkeeles, siis pead sooritama vähemalt neli riigieksamit (sisemonoloog – jeeei, saabki.. aga kurat siiski, PEAD sooritama vähemalt neli riigieksamit  =\.. ). Point on selles, et kui väga mulle ei meeldiks ka öelda, et mulle meeldib põruda.. On siiski jube mõelda sellele, et mu põrumisTÕENÄOSUS (tänane uus matateema) on minuarust kõrge. Geo riigieksami ma tegin eelmisel aastal ära, seega jääb selleks aastaks eesti keel, matemaatika, vene keel ja inglise keel. Kõige rohkem kardan eesti keele kirjandit. Ma EI oska kirjandeid kirjutada…. Ausalt.. Kohe päristõsiselt. Kuigi rohkem peaks võibolla matemaatika pärast põdema, on kirjand palju jubedam. See fakt ka, et ma PEAN lausa sooritama neli riigieksamit, jube… jubeeeeeeeee, mõtle kui ma feilin mõnda neist… =s… Õumaigaad.. Mis siis saab ? Ei saagi oma gümnaasiumitunn…. Ei… ma ei mõtle sellele, kõik läheb hästi..

Õh…

õh..

Snow Patrol – Shut Your Eyes