Arhiiv | retsept RSS for this section

[ edukalt üleelatud ]

Vaikselt hakkab juba inimestega ära harjuma, enam vähem on teada kus mis asub, laost oskan asju üles tuua, pagaris on käidud.

Kõik näpud on terved, siiani pole miskit sisse lõikand. Näpp paraneb edukalt.

Olen saanud kliendilt kiidusõnu.

Üks päev sain päeva esimest tellimust teha. Kanapastat. Valmistatud, kaunistatud, ära antud.

Tuleb siis teenindaja tühja taldrikuga tagasi, ütleb, et klient palus kokka kiita, väidetavalt pole ta kunagi nii head pastat söönud. Järgmisena vaatavad kokad mulle näkku, teatatakse teenindajale, et praktikant valmistas toitu.

Tunnustav noogutus.

Üllatav kogemus, kuna siiani pole ma veel kuulnud, et keegi oleks midagi kusagil kiitnud.

Kreembrülee tegemine on mulle usaldatud.

Üsna kergesti tehtav. ~1 liiter rõõska koort, 13 munakollast, suhkrut ja vanillsuhkrut. Rõõsale koorele lisada suhkur ja vanillsuhkur, segu keemiseni kuumutada, siis jahutada. Munakollased eraldada, munakollastesse lisada aeglaselt niristades/segades jahtunud rõõsk koor. Täita kausikesed, kuumutada ahjus, vesivannil, nii umbes 45 minutit, 170 kraadi.

And done !

Samuti on Caesari kastme valmistamine peas, Brie salatit oskan teha jne jne jne.

Kui mul selleks nädalaks oli plaan olla 8 tundi köögis, siis enamus päevadel olin ikkagi 8 tundi ja 30 minutit köögis. Kolmapäeval isegi 9 tundi.

Seega praeguseks on mul varuks 3 tundi ja 30 minutit.

Eks see annab isegi natuke tunda (õhtuti ei jõua enam midagi teha, põlved on valusad) aga asi on seda väärt.

Ja mu lemmikud, sirelid, õitsevad ka lõpuks !

Ülim lemmik !

Naabrikitteh-il on süda selja peal !

[ pingviinimum ]

Mis on sinu meelistegevus ?

Õppeköögis tegime Dorisega pelmeene. Selleks võtsin 300 g nisujahu, 100+ g vett ja pool muna. Nisujahu kuhjasin lauale, tegin sellesse väikest lohku, lisasin vett lahtiklopitud munaga ja soola.

Oi perse kui palju ma seda taigent sain sõtkuda. Pealegi tuli veel vett lisada, kuna taigen tundus selline väga… Jahune ja mittevoolitav olevat. Pärast pooletunnist sõtkumist hakkasid mu käed juba alla andma. Lõpuks siis veeretasin ta pallikeseks, kiletasime ära ja toppisime viieks minutiks sügavkülma, sealt edasi juba pooleks tunniks külmkappi.

Samal ajal valmistas Doris täidist (hakkliha 140 g, zibul 36 g, küüzlauk 4 g, vezi 20 g ja muidugi zool+pipar).

Ülejäänud ajast me lihtsalt passisime, mis juhtus esimest korda õppeköögi ajal. Tavaliselt on alati millegi kallal vaja siiberdada, seekord mitte. Seekord ei teinud me isegi magustoitu.

Taigent tuli seejärel megaõhukeseks rullida ja siis tuli ümara vormiga kettad taignast välja pressida. Ketta keskele lisasime väike törts täidist, ääred niisutasime vähese veega ja siis keerasime kokku. Igaks juhuks pressisime ääred kahvliga kokku. Minu kogemus (lapsepõlvest) on näidanud, et kui seda mitte teha, siis pelmeeni lagunemine on väga tõenäoline.

Panime keevasse vette mulisema.

Serveerisime hapukoorega.

Kommentaarideks saime siis seda, et täitsa pelmeeni maitsega oli. Nii nom oli, et lausa nostalgiahoog tuli peale.

Muidu mekkisime ka teiste toite ja absoluutseks favoriidiks seekord tuli Spinati Tagliatelled (isetehtud lintmakaronid). Issand, selle kanaliha-suitsujuustukaste oli maailma parim ! Pilti ei jõudnudki sellest teha, mõlemad käed söömisega hõivatud.

//tahaks juba omale mingisugust kaalu, et saaks kallule laborite retsepte järgi teha.

Mis kell on ?

Labrinth – Earthquake ft. Tinie Tempah

155 päeva on jäänud kooli lõppemiseni ;D

Teatan ka seda, et lõpuks soetasin omale särki, mis polegi musta värvi. Valge on hoopis ja punast leidub ka sellel. Igati tore särk on.

[ kadekops ]

Eile sai piserdatud. Olin masenduses. Tema sõnumeeris, et tal on seal ikka ülimasendav ja et varsti läheb hulluks ära. Tundsin end veelgi sitemini ja siis sai ka empsiga tülli mindud.

Täna aga tundsin mingisugust energiapuhangut.

Õppeköögis saame nüüdsest ka üksi toitu teha.

And now, I present to You, risotto broilerifileega ja magustoiduks, ananassirõngad mandlilaastude ja vanillikastmega.

Jebimist kui palju aga tulemusega jäin seekord isegi rahule, mõneti. Kuigi risotto oleks võinud olla rohkem risottone ja ananassirõngad oleks võinud veidi kauem ahjus küpseda. Aga see vanillikaste oli lihtsalt imeline.

Ja pärast õppekööki sain oma reedesest oodatud vanilla Coke kätte. Sattusin nii eufooriasse, kui avastasin, et sain suurt pudelit. Veelgi rohkem sattusin eufooriasse, kui nägin, et pudel oli läbinisti saksa keeles.

Easily amused. 

Välja minnes hakkas lund ka sadama.

Positiivne.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.