[ edukalt üleelatud ]

Vaikselt hakkab juba inimestega ära harjuma, enam vähem on teada kus mis asub, laost oskan asju üles tuua, pagaris on käidud.

Kõik näpud on terved, siiani pole miskit sisse lõikand. Näpp paraneb edukalt.

Olen saanud kliendilt kiidusõnu.

Üks päev sain päeva esimest tellimust teha. Kanapastat. Valmistatud, kaunistatud, ära antud.

Tuleb siis teenindaja tühja taldrikuga tagasi, ütleb, et klient palus kokka kiita, väidetavalt pole ta kunagi nii head pastat söönud. Järgmisena vaatavad kokad mulle näkku, teatatakse teenindajale, et praktikant valmistas toitu.

Tunnustav noogutus.

Üllatav kogemus, kuna siiani pole ma veel kuulnud, et keegi oleks midagi kusagil kiitnud.

Kreembrülee tegemine on mulle usaldatud.

Üsna kergesti tehtav. ~1 liiter rõõska koort, 13 munakollast, suhkrut ja vanillsuhkrut. Rõõsale koorele lisada suhkur ja vanillsuhkur, segu keemiseni kuumutada, siis jahutada. Munakollased eraldada, munakollastesse lisada aeglaselt niristades/segades jahtunud rõõsk koor. Täita kausikesed, kuumutada ahjus, vesivannil, nii umbes 45 minutit, 170 kraadi.

And done !

Samuti on Caesari kastme valmistamine peas, Brie salatit oskan teha jne jne jne.

Kui mul selleks nädalaks oli plaan olla 8 tundi köögis, siis enamus päevadel olin ikkagi 8 tundi ja 30 minutit köögis. Kolmapäeval isegi 9 tundi.

Seega praeguseks on mul varuks 3 tundi ja 30 minutit.

Eks see annab isegi natuke tunda (õhtuti ei jõua enam midagi teha, põlved on valusad) aga asi on seda väärt.

Ja mu lemmikud, sirelid, õitsevad ka lõpuks !

Ülim lemmik !

Naabrikitteh-il on süda selja peal !

[ öö visioon ]

No tere.

Reedel sai käidud arsti juures, kordusvisiidil. Kus siis täheldati, et jaa, näpp paraneb hästi. Pandi siis plaaster tagasi peale ja oligi visiit läbi.

Homme siis 7:30 praktikale minek, uue hooga. Seekord võtan ikka oma noa ka kaasa.

Nädalavahetusel pidasime Laire sünnipäeva Puhjas.

Järgmine päev käisime grillimas.

Nüüd meil kalluga on mõlemil ilus rant.

[ mini südameatakk ] päev 7

Täitsa hull on mõelda, et suvalisel hetkel võib sulle keegi sõnumit saata ja teatada, et sa ei näe oma sõpra enam mitte kunagi.

Kadi (klassiõde, kellega me tuba jagasime) sai eile õhtul sõnumit, et ta sõber poos end üles.

Kõik ihukarvad tõusid püsti, ei osanud Katriniga kuidagi olla. Sellegipoolest ootasime, kuna Kadi oli valmis rääkima, olime talle olemas, toeks.

Täna on ka selline kurb meeleolu olnud.

Ja kella kaheksast saati oleme liikvel olnud.

Kell kuus jõudsin ma lõpuks ometi koju, kus järjekordselt polnud kedagi mind ootamas.

Enne Tallinna lennates jõudsin ka uudiseid lugeda, kus oli öeldud, et Eestis puhub jõhker tuul. Seest võttis isegi kõhedaks. Olukorda ei teinud ka paremaks siis, kui me lendasime Helsinkist Tallinna väikese lennukiga.

Igat väiksemat tuult oli tunda, lennuk laperdas nagu ma ei tea mida.

Maandumisel tuli ka selline koht sisse, kus ma tõsimeeli arvasin, et nüüd on minu kord  tulnud.

Lennuk hakkas täiega edasi tagasi laperdama, kui järsku läks ta täie pasaga alla paremale. Nagu diagonaalis. Asja tegi veelgi hullemaks see, et maa oli nii ligidal. Nagu Ameerika mäed.. Ainult, et me polnud lõbustuspargis.

Keegi isegi karjatas.

hiljem sain teada, et kadi oli see karjuja.

Siin on siis video sellest.

Ja kusjuures, video ei uju sellest, et mu käed värisevad vaid ikkagi sellest, et terve lennuk rappus nagu kaseleht tuule käes.

[ poron paska ] päev 6

Eilne õhtu läks ikka väga rappa.

Õhtul oli meil fäänsipänts neljakäiguline õhtusöök. Teenindati nii nagu restos, tehti ka laiv aktsiooni, flambeeriti õunu. Kõik jällegi tasuta. Valati pidevalt veini juurde ja nii olidki kõik üpris svipsises olekus.

Käidi siis kähku pärast õhtusööki ühikas läbi ja siis mingi linna jooma.

Teel linna (jala, umbes 2-3 kilti kõndida) joodi alkot edukalt edasi.

Olin juba üpris räiges purjakil olekus.

Jõudsime esimesse pubisse, kus otsustati kiirelt, et sinna me kõik ära ei mahu ja mindi teise pubisse.

Teises pubis elu juba kees. Istusime kohtadele ja siis hakkasime soomlastega tutvuma. Ma rääkisin aktiivselt ühe soomlannaga, kes sel aastal läheb Bulgaariasse elama, on juba abielus. Kiitis mu pikki ilusaid kiharaid ja kutsus mind edasi kluppi suunduda (kuna pubi pandi 12 ajal kinni), mis siis oli tolle pubi teisel korrusel.

Klubis oli ikka päris huumor, olime juba päris kapsad kui märkasime üht olukorda. Klassikaaslane sehkeldas ühe üpris hullult svipsus eidega. Hiljem saime Soomes olevatest eestlastest/kaksikutest teada, et see kiimakott on nende sõbranna ja ta on abielus. Olukorda ei aitand ka seda, et klassikaaslasel oli oma naine ka olemas.

Otsustasin siis aru pähe lüüa. Hiljem ühinesid minuga ka teised klassikaaslased. Peitsime hullunud kiimakoti eest klassikaaslast ära, tantsupõrandal kõik piirasid hullunud eite tantsides.

Üsna huumor vaatepilt oli, kuidas eit üritab tantsides klassikaaslase juurde ligineda aga siis tullakse tema ette tantsima ja viiakse ta kursilt eemale. Vahepeal sain isegi teda eemale tiritud ja temaga kahekesi tantsitud, super effective distraction.

Poole kolme paiku jõudsime ühikate juurde tagasi, kus siis juhtus paras huumor ja siis mindi oma teed. Poisid edasi viskit jooma, mina magama.

Täna siis käisime Rootsis ja Tornios šoppamas ja maad avastamas.

Poisid muidugi hommikusöögi lauda ei jõudnud ja bussi peale hilinesid ka oma 10 minutit.

Mingi alko-pohmaka lehk käis nagu surm kaasas.

3-käigulist lõunasööki saime ka süüa.

Otseses tõlkes tähendab poron paska põhjapõdra sitta.

Aga seal on siis kõigest soolasem lagrits. Saime selle tasuta kaasa haarata.

Homme sis lõppude lõpuks koju.

[ then you can eat kastet ] päev 5

See võtab lihtsalt nii hästi kogu selle asja kokku. Kuna me tõsiselt saamegi kogu KOGU see aeg süüa. Ja veel tasuta.

Hommikul on hommikusöök olemas, siis mingi paar tundi hiljem pakutakse juba jälle süüa !

Pärast praktikat saime täna kooki maitsta ja kui me juba kell 3 tagasi lebosse jõudsime, siis kell 18:00 on meil oodata fäänsi õhtusöök.

Ega õieti ei oska söögile EI ka öelda. No kuidas sa oled nii ebaviisakas.

Poputatakse nii, et vähe pole. Vaat’ et tagasiteel peaks omale lennukis kaks kohta hõivama.

[ aastast mida munni ] päev 4

Tegime täna siis Mellaga herne suitsujuustu püreesuppi. Seekord siis 60-le inimesele.

Algul siis saime kelleltki 5 kilo külmutatud herneid, hiljem lisasime vett sinna juurde ja niikaua kuni me ootasime, et keegi vabastaks üht pliidi kohta jõudis kogu see mass kokku minna ja ära jäätuda. Kuumutasime seda kompotti kuni keskele tuli auk.

Herne doonits.

Täna siis saime Eesti rahvustoite teha. Sellist resto kogemust sai, kus toidud tehakse enne valmis ja siis oodatakse tellimusi, tellimuste järgi klopsitakse toit taldrikutesse ja antakse nood teenindajatele.

Vahepeal oli lausa hektiline.

Hiljem saime teada, et see oli meie kuulsuse pärast. Saime kuidagi kuulsaks ja inimesed tulid me toite mekkima. Nagu palju rohkem inimesi tuli kokku. Toit hakkas ka enneaegselt otsa saama.

Homme siis hullem päev, kuna siis on juba 80-le inimesele vaja toitu teha. +siis nendele ka kes pole kohti reserveerinud.

Õhtul on kusagil Rootsis mingi fäänsis restoranis õhtusöök ja siis vist oli minek kusagile pubisse ?

Killer päev on tulemas.

Lasime pärast praktikat leiba luusse ja läksime linna tuuritama.

Enne tuli siis linna kohale jõuda. Pidime nii umbes mõned kildid kõndima ja olimegi kohal.

Kahjuks pole seal linnas eriti midagi teha. Käisime natuke poodides, ostsime kraami ja siis tatsasime tagasi.

Väsimus murrab.

Tahaks juba täiega koju ära minna.

[ suitsuherne juust ] päev 3

Hommik.

Lõuna.

Säänselt saime me täna pannukaid tehtud. Jummala lahe grill contraption.

Ei jõudnudki täna eriti palju pilte teha.

8:45 olime kooli jõudnud. Saime hommikusööki ja siis läksime kohe kööki askeldama.

Saime omale 3 abilist, soomlast, kes pidid meid aitama. Need olid vist need 3 soomlast, kes kogust kupatusest oskasid mõnevõrra inglise keelt. Aga eriti ei osanud küll, kui me küsisime neilt rosinaid/raisins/dried grapes siis isegi käte vehkimisest ja iseloomustamisest polnud kasu.

Suht kahtlane.

Aga muidu tegime Herne-suitsujuustu püreesuppi mis oli oi-kui-haiglaselt jumalik.

Pärast koolipäeva saime omale vabat aega.

Kuna olime megaväsinud, siis kusagil ei käinudki.

Kui kell hakkas 18:00 saama, siis sõitsime Kemist mingi 25 kilti eemale kontserdit vaatama. Olime Rootsile nii ligidal, et sain sõnumit: ‘Tere tulemast Rootsi, kõne hind on..”

See kontsert oli alguses kuidagi nii masendav (ainult mulle siis) kuna lasti just neid vanu laule, mis mulle nagu üldse ei meki (ABBA mingid jne). Pärast pausi tulid juba paremad laulu ja lõpuks kostus ka selle aasta Rootsi Eurovisiooni laul. Seega tuju paranes mõnevõrra küll.

Nii need 2 ja pool tundi saidki läbi ja nüüd ma siin olen, jälle.

Rampväsinuna.

Homme tuleb 7:30 koolis olla.

Ja muidugi tuleks ka seda ära märkida, et Soome kohvi on ikka paras lurr küll. Jubedalt igatsen meie mõnusat Eesti kohvi.

Kallut igatsen rohkemgi veel.

[ navigeeru eksinult ] päev 2

Meid koheldakse siin üllatavalt hästi. Ma mõtlen toidu koha pealt.

Kui me siia kohale tulime, siis meil laua peal oli kolm suuremat kasti.

Üks poistele, üks tüdrukutele, üks Tiiule (kursajuhataja).

Nendes kastides olid siis 2 suurt kilekotti riisi/makaroni, kohvi, suhkrut, soola, pipart, kakaomöksi, suurt topsi võid, suur singikarp, suur juustukarp jne jne.

Hommikuti saame ka tasuta neil koolis süüa. Lõunasöök tuleb ka kiiresti peale.

Ega eilne päev oligi niiöelda linnaga tutvumine. Aga kuidagi läks see orgunnimine rappa, seega üks osa inimestest pidi nagu ise orienteeruma linna. Navigeeruma võõras linnas.

Olime viiekesi ja saime ilusti hakkama kuigi aega võttis ja pärast seda oleks tahtnud lihtsalt lebotada.

Jõudsime siis linna ja siis tekkis küsimus, et kus hekkis me pidime teistega kohtuma.. Sellest polnud nagu mingit otsest juttu ka. Soomlastele meeldib igast küsimustele vastata Okey ja Yesiga. Mis pole just eriti informatiivne.

Võtsin siis oma aju kokku ja vaatasin linnas ringi. Kuna ma olin Kemist väikest reseachi juba teinud, siis märkasin üht pikemat hoonet, mis oli suht igal pildil. Konsulteerisin siis teistega, et võiks sinna minna. Kuna aga poisid olid ülekaalus ja nad tahtsin õhtuks alkot ostma minna, siis liikusime hoopis teises suunas.

Kunagi hiljem soetasin omale Logitechi hiire ja sel ajal helistas Felix ja teatas, et nad ongi tolle pika hoone peal, mille peale ma näpuga näitasin !

Hiljem läksime Bowlingut mängima.

Võitsin 2 mängu, punktisummaks tuli kokku 219, Felix oli teine ja tema punktisumma oli 183, kolmas Tiiu 157. punktiga ja viimaseks jäi Olavi oma 146 punktiga.

Pärast seda käisime kohalikus Prisma poes, ostsime alkot/näksida ja saime jälle tagasi kõndida.

Sain vist päikest ka, sest kogu õhtu mu nägu õhhetas.

Magama sain alles 1 paiku, uni oli võimas.

Täna lähmegi kooli praktikale. Eile tuuritasime seal ringi, päris kena oli.

Koolimaja oli arvatust ikka päris euro. Kui mõelda, et ühikas on selline kergelt öeldes peldik, siis õnneks koolimaja seda pole.

Hoidke siis kõva, Kemi on üpris talvine veel.

Seega tagasitulek saab vapustav olema, kõik nii roheline, soe. Jeeee.

[ tuumauni ]

Jee, stipp, jeee!

Olen maganud vähem kui 5 tundi.

Eile toimus siis selline asi, et läksime soomlastega Vildesse. Soomlased, ehk siis need õpilased, kes tulid Soomest nii nagu meie lähme 2 nädala pärast Soome.

12 soomlast kohtub 12 eestlasega.

Põhirõhk oli siis selles, et me pidime nendega läbi saama.

Tegelikult kohtus siis eile 12 soomlast (+2 nende õpsi) 4 eestlasega. Mina, Felix, Olavi ja Lauri.

Vildes oli meile laud juba eelnevalt ära reserveeritud. Leppisime siis teenindajatega nii kokku, et me ostame omale schtuffi ise, leti tagant ja soomlased omale ise. Kergem arveldada.

Seltskond oli päris hea, meil eestlastel. Meie vastas olevad soomlased nagu mossitasid või midagi ja ei osanud meiega rääkida (hiljem arutasime, et nad ikka ei mõika üldse seda engrishit (kuidas nii ??!?)).

Jõime siis oma alkot, suhtlesime aktiivselt ja kuulasime mõnusat livejazzi.

Nii umbes kümne paiku avastasime, et soomlased hakkasid oma müntidega kolistama, loendama. See tähendas siis seda, et pidu oli pmst läbi, soomlaste jaoks.

Me mõtlesime veel edasi juua, seega kiire käik SuperAlkosse ja siis mängisime klassikaaslase juures PS3-ga ja trimpasime alksi.

Koju jõudsin umbes 3 paiku.

Hiljem (hommikul ärgates) mõtlesin veel, kas minna kooli või ei. Uni oli nii suur ja tahtmist nagu väga ei olnud. Pealegi teatas Doris, et tema ei lähe.

Sellegipoolest otsustasin minna ja hea, et läksin, sain teeninduses viie kätte.

[ halvatus ] tere hommikust

Ärkan üles. Silmad on kinni, käed lebavad üle pea. Üritan oma käsi liigutada, kuid nad ei liigu.

Olgu, käed jäid magama.

Siis aga kukuvad nõud köögis, tekib väiksem paanika. Üritan end liigutada, miskit ei liigu. Kogu keha on tuim. Üritan karjuda aga häält ei tule.

Paanika muutub intensiivsemaks.

Üritan oma käsi  lahti kangutada aga miskit ei õnnestu.

Üritan veelkord karjuda aga häält ei ole. Tunnen, et keegi jälgib mind.

Paanika on juba ekstreemne.

Järsk tunne, et keegi vaatab mind, kadus ära, sain ka lõpuks liikuda, ümisen veidi omaette, et vaadata, kas mu hääl on tagasi.

Sleep Paralysis for the win.