[ navigeeru eksinult ] päev 2

Meid koheldakse siin üllatavalt hästi. Ma mõtlen toidu koha pealt.

Kui me siia kohale tulime, siis meil laua peal oli kolm suuremat kasti.

Üks poistele, üks tüdrukutele, üks Tiiule (kursajuhataja).

Nendes kastides olid siis 2 suurt kilekotti riisi/makaroni, kohvi, suhkrut, soola, pipart, kakaomöksi, suurt topsi võid, suur singikarp, suur juustukarp jne jne.

Hommikuti saame ka tasuta neil koolis süüa. Lõunasöök tuleb ka kiiresti peale.

Ega eilne päev oligi niiöelda linnaga tutvumine. Aga kuidagi läks see orgunnimine rappa, seega üks osa inimestest pidi nagu ise orienteeruma linna. Navigeeruma võõras linnas.

Olime viiekesi ja saime ilusti hakkama kuigi aega võttis ja pärast seda oleks tahtnud lihtsalt lebotada.

Jõudsime siis linna ja siis tekkis küsimus, et kus hekkis me pidime teistega kohtuma.. Sellest polnud nagu mingit otsest juttu ka. Soomlastele meeldib igast küsimustele vastata Okey ja Yesiga. Mis pole just eriti informatiivne.

Võtsin siis oma aju kokku ja vaatasin linnas ringi. Kuna ma olin Kemist väikest reseachi juba teinud, siis märkasin üht pikemat hoonet, mis oli suht igal pildil. Konsulteerisin siis teistega, et võiks sinna minna. Kuna aga poisid olid ülekaalus ja nad tahtsin õhtuks alkot ostma minna, siis liikusime hoopis teises suunas.

Kunagi hiljem soetasin omale Logitechi hiire ja sel ajal helistas Felix ja teatas, et nad ongi tolle pika hoone peal, mille peale ma näpuga näitasin !

Hiljem läksime Bowlingut mängima.

Võitsin 2 mängu, punktisummaks tuli kokku 219, Felix oli teine ja tema punktisumma oli 183, kolmas Tiiu 157. punktiga ja viimaseks jäi Olavi oma 146 punktiga.

Pärast seda käisime kohalikus Prisma poes, ostsime alkot/näksida ja saime jälle tagasi kõndida.

Sain vist päikest ka, sest kogu õhtu mu nägu õhhetas.

Magama sain alles 1 paiku, uni oli võimas.

Täna lähmegi kooli praktikale. Eile tuuritasime seal ringi, päris kena oli.

Koolimaja oli arvatust ikka päris euro. Kui mõelda, et ühikas on selline kergelt öeldes peldik, siis õnneks koolimaja seda pole.

Hoidke siis kõva, Kemi on üpris talvine veel.

Seega tagasitulek saab vapustav olema, kõik nii roheline, soe. Jeeee.

[ harpi ]

Käisime Metsamajakest (The Cabin in the Woods) Cinamonis vaatamas.

Algul nagu tundus, et see on selline klišeelik kino, kus noored lähvad nädalavahetusel kusagile metsa möllu panema ja siis neid tapetakse seal ühe kaupa ära.

Aga oh ei, mis te nüüd. Film oli nii ettearvamatu kui ettearvamatu sai olla ja see tegi filmi nii heaks. Oli isegi päääris mitu hüppamiskohta, mille peale isegi ma hüppasin.

Filmi oli erakordselt hea. Soovitan soojalt.

Raha igati väärt.

Ahjah, neljapäeva teeninduse tunnis tegime kolmekesi üht kohvilauda. Kerge viis oli tulema.

[ öölaulupidu ] pildid

[ kergendus ]

Jube hirm oli, kui ma seisin seal, tordilõikude vahel, ootamaks, et keegi mind märkaks.

Veelgi jubedam oli teenindajat korraks seisma panna, et ta kutsuks mingit juhatajat või kedagi. Samal ajal pöialt hoides, et kõik läheks hästi.

Kõik läkski hästi. Ja kuidagi väga hästi.

Saan Wernerisse praktikale minna 14.ndast maist.

Leping on tehtud ja ette on hoiatatud.

Et piitsutamist saab.

Köögis olevat kõik mehed.

Aga eks seda piitsutamist saab igal pool.

Sinnamaani saab aga mõni aeg rahulik olla.

Homme on ainult üks tund, mis algab poole ühest ja lõpeb kell kaks.

Kolmapäeval on kolm tundi, neis kõigis on elutähtsad tööd.

Neljapäev vaba.

Reede vaba.

[ =) ]

Ootamine.

Guess whaaat.

Ta saigi välja !

Esimese jaanuarini on ta vabaduses, siis peab nädalaks vanglasse tagasi minema ja pärast seda on ta vabaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaduses.

Terve nädalavahetus toimus siis kvaliteetaeg.

Nädalavahetusel ehtisime kuuske.

Vaatasime Gold Rush Alaska osi.

Käisime Rometi ja Elisa sünnipäeval.

Ja siis külastasime ullult palju poode.

Just for the luls. 

Nüüd on ta tagasi Võrumainen.

Nüüd toimub ühikatsill..

Igatsus.

Tobe kool, kestab veel nädal aega.

One does not approve that. !

[ kuuetoaline voodi ]

Ärevus on sees.

Homne õhtu on väga oodatud.

[ pingviinid ]

Eile käisin jalutamas, nägin koera rõdul.

Ootasin bussi.

Täna (ja selle perioodi lõpuni (reedeni)) olime Dorisega jagajate rollis. Ullult palju nalja sai, kuna menüüs olid hakklihapallid bitkii-de nime all. Põhimõtteliselt keegi ei osanud seda hääldada ja pakkusid välja oma variante: bikiinid, pingviinid.

Sellised bikiinid bitkiid, siis.

Mõni soovis ka šnitslit, mida polnudki üldse menüüs olla.

Muidu oli tänane õhkkond köögis suhteliselt närviline, sööklajuhataja (edaspidi Urmas) käis siin-seal kamandamas/hüplemas.

Söögiks tegime täna jälle pastarooga, 8 kilo (paisudes 16) makarone + sink + sibul. Makarone keetsime kolmes suures potis, sinki lõikasime natukene alla tunni ja kogu värki saime hiljem pannil kuumutada.

Hiljem aitasin ka väga nom-i maasikakisselli pokaalidesse portsjoneerida (150 g iga pokaal).

Ja tänane söögisaak (*ära unusta pilti tegemast, ära unusta pilti tegemast.. ära..*).

Burgundia pada (hautatud veiseliha porgandiga), makaronid-singiga ja porgandisalat. Ja Doris võtis omale bitkii, pada, porxisalatit, paprikatükikestega suppi ja leiba, mida ta hiljem ära ei söönud.

Hiljem võtsin magustoitu kah =D.

Nüüd ootab mind wifita ühikaõhtu, eilse isetehtud pudinguga (and by isetehtud i mean: võtsin pulbri pakist ja lisasin piima).

[ bake 'n cake ]

Kallu helistas ! =D

me so happeh.

Täna mingi.. Oli suht lebo päev köögis. Hommikul ei tahtnud kuidagi üldse üles ärgata, ullult unisena tatsasin kööki ja valisin retseptiks salatijullat. Midagi raskemat poleks suutnud teha.

Dorisega siis jõudsime omadega ühele poole päris kähku.

Jõin kohvi piimaga ja kaunistasin salateid.

Ja noh, ülejäänud ajast lihtsalt kas koristasime, rääkisime juttu, passisime tühja. Möllasin veidi marmiitidega kah. Ja kuna puudus nõudepesus inimesi, siis sain täna seal ka möllata. Õnneks on reede, seega väga suurt möllamist seal ei toimunud, sain üksinda eespool tegutsetud.

Nõudepesumasina eespoolne osa päeva lõpus.

Sealt edasi läheb veel tagaruumi.

Ahjah, sain pikkpoissi portsjoneeritud. Üks suur pikkpoiss kaalus 1+ natuke kilo ja üks lõik pidi kaaluma 100 g.

Siin on pilt mu õnnestumisest.

Õhtupoole läksin õe juurde, kuna sain teada, et ka temal oli plaan täna Puhja minna. Nii veider oli tatsata kesklinnast Annelinna poole (kui me kalluga seal elasime, siis õde elas (siiani elab) ju meie majataguses majas). Sel ajal tekkis ka selline nostalgiline tunne peale ja kalluigatsus. Oleks ka peaaegu sinna vanasse korterisse edasi kõndind..

Õhtul juba tatsasime Svenni, õe ja Olaviga tagasi kesklinna. Ostsime bussipiletid ära, läksime Tasku, kus me jõudsime ka MMA Raju demoesitust näha.

Siis jõudis ka see aeg kätte, kus me trügisime bussi. Buss oli omadega nii täis, et lausa 5-6 inimest sai vahekäigus seista, kõikuda. Kõige tipuks suutis bussijuht mootorit välja suretada Tasku valgusfoori ees.. Great job. Veelgi toredam oli siis, kui mootor ei läinud pärast kahte proovimist tööle.

Natuke pärast seitset jõudsime lõpuks Puhja.

19:40 helistas kallu. Saime 9 minutit rääkida. Seekord ma isegi sain rääkida, mitte ei mattunud pisaraisse/vaikusesse. Nüüd võiks vaikselt loota, et ka homme või ülehomme saab ta häält uuesti kuulda.

[ tulevane ] suhkru üledoos

Hommikul vara ärkasin üles ja hakkasin riisi bolognese kastmega tegema. Hakklihata. Bolognese kaste hakklihata. Riisiga. Vaese õpilase toit.

Poole kokkamise pealt tuli ka kasvataja uudistama, et miks ma koolis pole. Hiljem küsis minult, et kuidas tehakse gujlašši kastet, et kuidas ta selliseks punaseks läheb. =D Ilusad suhted kasvatajaga, success.

Sõin oma toidu ära, panin riide ja hakkasin Bibliotheka Universitas Tartuensisesse (TÜ ramps) minema, seal pidi see doonoripäev toimuma. Poole tee pealt tuli vastu Merka ja siis Piret. Piretiga sai siis päris kaua rääkida. Tore oli jälle vanat sõpra näha, tundsin end jälle endisena. Uute inimestega ongi see asi, et peab jälgima, mida sa suust välja ajad. Piretiga sain jälle endine olla.

Kappasin siis mäest üles raamatukogu poole. Astusin sisse ja ei midagi. Pärast mõningat luuramist otsustasin infoletti infi koguma minna. Sain koordinaadid kätte ja kappasin kohale.

Alguses muidugi täida ankeet, siis mine sinna, kus keegi möllab arvuti taga, antakse teine leht vastu, saadetakse järgmisesse kabinetti.
Võetakse vereproov, küsitakse kas ma sõin miskit hommikul, veri mäkerdatakse kolme väiksesse anumasse ja ühte purgikesse.
Palutakse istuda teisele toolile. Mõõdetakse vererõhku. Öeldakse, et su veretüüp on 0 positiivne, antakse mahlapakikest ja schtuffi kaasa, saadetakse esimesse kabinetti.

Jood oma mahlapakikest ära ja siis näitad oma käevarsi. Otsitakse veene. Minnakse närvi, kuna veene EI ole näha. Öeldakse teisel arstitädil neid leida. Kõik siis kompavad mu käevarsi ja kohevarsti öeldakse pikali minna.
Määritakse käevarre osa viinahaisuga kokku, võetakse kõrretaoline süstal kätte, topitakse see vaevata käevarre sisse, mis on tegelikult ikkagi suht valus ja antakse üks pall mudida.

Pidev küsimine, et kuidas sa end tunne. Tunne oli suurepärane ! *sarkasmita*
10 minuti pärast (jälgisin kella) öeldakse, et kõik. 2-3 minutit kästakse veel pikutada, kuna see oli esimest korda ja siis saadetakse nimi + allkiri kirjutama. Kui see on tehtud, siis lastakse valida nänni (suured šokolaaditahvlid, tassid, kakaod, kohvid jne jne).

Ongi kõik. Tegelikult räägitakse veel, et peab pidevas ‘tegevuses’ olema, seista ei tohi ja vett peab ka palju tarbima. Ahjah, sidet hoida vähemalt 2 tundi peal ja kätt ei tohi pingutada.

Üsnagi tore oli tegelikult. Väljaarvatud see, et käsi on siiani suht valus =D.

Peab nüüd 3 kuud ootama, siis saab uuesti.

Pärast seda käisin veel katsiga seal, kes tahtis ka nänni saada aga ei saanudki.

Jäin 2 korda liinibussist maha.

Ja kuidagi ullult hea tunne on. Late Night Alumni mängib kõrvaklappides. Nüüd võiks veel kallu häält kuulda, siis oleks lausa supertore päev. Puhkepäev missugune !

Aa, issil on täna sünnipäev.

[ torcedor ]

A torcedor is a cigar roller.

Lebasin voodi peal ja kuulasin vaikselt Sky Plussi, kus räägiti selle nädala võidust, kruiis kahele Rootsi. Korraks jäin isegi mõtlema, et pole ammu laeva peal chillind ja promenaadil oleks vinge olla. Järgmiseks öeldi, et vastata tuleb vaid ÜHELE küsimusele, mis pani mind enam huvi tundma. Küsimuseks osutus Mis on torcedor ? Ka minul tekkis huvi, et mis see siis ikkagi on, guugeldasin, sain targemaks ja nii muuseas otsustasin oma õnne proovida. Valisin numbrit ja teise kõrvaga kuulasin, kuidas inimesed pakkusid, et see on mingi tants/tantsija.

/hõivatud…

valisin uuesti

/hõivatud…

valisin uuuuesti !

/hõivatud…

ja uuuesti

/kutsub

Järsku kuulen, kuidas keegi telefonis räägib miskit !!! Suures eufooriahoos puterdasin, et see on mingi sigari keeraja/rullija schtuff… Vastus loeti õigeks !!!!

Siis ma läksin päris pöördesse ära, eufooriahoog, kepslemised. Mismõttes ma võidan selles nii kiiresti ja raadiobingoga läheb mul üle poole aasta ja võitu pole ikkagi veel olla xD.

Küsiti ka, et ega ma sigarit pole proovinud, vastasin eitavalt, sest tõepoolest pole ma seda tõmmanud. Näinud aga kuidas issi seda tõmband on. Passiivne suitsetamine ei tee veel minust õiget suitetajat (kuigi see on veel hullem, kui õige suitsetamine).

Pärast mõningaid küsimusi suunati mind mingisuguse tüübi peale, kes küsis mu nime ja telefoninumbrit. Nimega nagu ikka, eesnimi enam-vähem kuulatav aga perekonnanimi on kuidas palun ? Mis seal siis ikka, loodame, et ma ränkhullus eufooriahoos puterdasin oma telonumbrit õigesti (kui ma ütlesin 581, küsis ta 591 ??)… Sest keegi tüüp peab mulle helistama, teatama kuna siis saab kruiisitama minna !

Sooooooooooooo excited. !

Ma nii loodan, et mu telefon siblima hakkab, sibli nüüüüüd, sibli terviseks.

/edit 11:04, lõpuks ometi helistati, küsiti aadressi (kuna ma ei ela Tlns), saadavad üht voucherit kohale ja siis ja siis ja siis.

Can’t wait !