Lõpuks siis avastasin, et miks see tuba nii külm on.

TSEKI SEDA PRAGU !

Sellelt praolt on näha võimla aknaid !!!

Einoh, wtf.

See parempoolne aken on lukustatud.. seega kohandada seda kuidagi ei anna.

Ma ei tea, kuidas ma seda pragu üldse avastasin, seda on näha ainult ühe kindla asendi pealt.

Mida vittu…

Kuradi jeevroremont, my ass.

Selge värk noh, miks see tuba alati nii külm on…

Tegelt ma tahtsin üldse millestki muust rääkida.

Selle viimase pildiga selline lugulookene siis.

Tõmbasime loosi, et kes saab aprilli-mai paiku seitsmeks päevaks Soome mindud. Võtsin siis oma paberilipakat ja hakkasin lahti rulluma. Tühjus, tühjus, tühjus, tühjus.. Ja lõpuks siis SOOME ! Goddamn, see oli päris närvesööv.

Järgmisel esmaspäeval hakkabki siis meie kurikuulus praktika sööklas. Seekord on praktika selline, et praktika lõpuajal saame teha aruannet. . . . . . And all that fun jazz.

Ega mul praegu mingit normaalset teksti ei tulegi. Olen pettunud tollest praost.. Ja sellest ühikas.

Ei jõua ära oodata, kuna ma saan siit ühikast nahhui tõmmata.

Muidugi selleks peab sajas kohas ära jooksma. Avaldus ära kirjutada, mingisuguse majutusjuhi juurde jooksma, sealt saadetakse mind veel kusagile edasi ja sealt saab veel kusagile joosta ja siis saab kunagi kasvatajate juurde minna, et nemad saaks mind kusagile ära saata.. sdfduhjdsdfjkjdfjkdsfdfjjdfjdf !!!!!

Ja kõike seda tuleb teatada 1 kuulise etteteatamisajaga, muidu on mingi julla tolle tagatisrahaga.

Mingi ennustaja olen või ??

Ega varsti ei saagi enam vahetunni ajal koolist ühikasse kõmbata, kui ma oma veepudeli hommikul laua peale jätan.

Asi on nüüd selles, et eile käisime Pikal tänaval korterit vaatamas. Korter on ühetoaline ja põhimõtteliselt olime valmis juba lepingut allkirjastama (üür tundus ka selline ok olevat 140 euri kuus). Ainuke probleem seisnes siis selles, et meil oli tugev konkurents. Mingi tütarlaps tuli koos meiega korterit vaatama, olukord peaaegu sama nagu meil: poiss käib tööl ja ise käib koolis. Kuidagi aga tundus, et me meeldisime omanikule palju rohkem ja seega ma eriti ei julenud põdeda.

Jäi vaid oodata järgmist päeva. Omanik pidi otsust langetama, et kes uuteks üürnikeks saavad.

Koolipäev möödus üsnagi närviliselt õppides. Ka klienditeeninduses oleks vahepeal infarkti saanud, Kuldvillakut mängides. Mingid epic rasked küsimused olid. Lõpuks juhtus ka kuidagi see, et meie tiim võitis Kuldvillakut (-300 punktiga juhtisime) ja sellega saime me omale viied.

Sel nädalal pannakse ka kõik hinded välja, kuna periood hakkab lõppema ja stipi taotlemiseks on vaja keskmist hinnet välja arvutada.

On vist suht hea seis stipi saamiseks, või mis ? =D

Nii, kuhu ma jäingi.

Ahja, poole koolipäeva pealt jõudis siis kallu teatada, et ‘On vaja nüüd kusagilt 3×140 euri kusagilt piistu panna.’ Mis siis tähendab seda, et meid valiti välja !

Käisime kella viie paiku lepingut allkirjastamas.

Homme saab ehk võtit kätte ja kunagi nädala lõpus (kui joppab) ehk saab sisse kolida.

Väo.

Shark Water – Projected Twin

Täna päise päeva ajal oli superluks ilm.

Käisin jalutamas ja siis mõtlesin ka raamatukogus ära käia. Sinnajõudes avastasin, et raamatukogu on ju pühapäeviti kinni.

Super.

Hiljem, peeglisse vaadates, märkasin midagi kohutavat. Midagi vapustavat. Midagi maailmaraputavat.

Keset mu pruuni tukka laiutas üks hall karv.

Hall. Karv.

Keset tukka.

Algul ei tahtnud seda uskuda, tirisin seda välja, panin musta tausta peale.. Ja jäin vaikides seda vaatama.

Ja vaatasin.

Ja vaatasin.

Ja oligi hall.

Ewert and The Two Dragons – Good Man Down

peaks vist oma stressamist vähendama hakkama.

te olema (2) uus Sõnumid

Oo, ongi kätte jõudmas selle perioodi viimane nädal. Valmis on saanud tehnoloogia joonis suurköögist, uurimustöö esitlus on ära saadetud, menüü esitlus on ka ära saadetud ja üks värgends ootab tegemist. Kuidagi, uhke tunne on lausa. Nüüd on vaja lihtsalt need powerpointi esitlused ära esitada, sealhulgas esinemishirmust üle saada ja ongi tip-top.

Muteerusin täna üheks nendest inimestest, kes ei suuda uskuda, et mõni pole mingit filmi näinud. Seda põhjustas siis film nimega The Fifth Element. Tuli välja, et ei kallu ega ka Doris pole seda näinud. Otse loomulikult tirisin seda filmi kähku alla (nüüd tulevad kõik PIPAd ja SOPAd ja ACTAd kallale..) ja sundisin kallut seda vaatama. Viimane jäi aga selle peale magama ja ütles, et see on igav…

MIDAAAAAAAAA. ??

Ma ei tea noh.

Olen tõesti hull ?

..

Kahjuks lõpeb seegi nädalavahetus juba pühapäeval, kui kallu tööle ära läheb.

Ja siis algab powerpoindine esmaspäev.

Not cool.

Ja esmaspäeval tuleb ka ära otsustada, kas haarata võimalusest kinni ja minna aprillis (~8 päeva) kunagi Soome kusagile kooli tsillima või mitte. Iseenesest oleks kogu see reis ja majutamine kooli poolt välja tehtud, mitte aga kõik need söömised. Sinna saavad minna need, kel on hinnetega kõik korras (hetkeseisuga keskmine hinne 5.0) ja kel pole puudumistega probleeme (0 põhjuseta puudumist).. . . .

Tahaks.

Aga tegelt ei tahaks ka.

Stop being a woman about this and decide !

(Tulge nüüd kõik koopast välja ja aidake otsustada..)

Sellenädalases õppeköögis valmistasime Dorisega Fantakreppe, Fantapannukaid (sõna otseses mõttes valasime Fantat taignasse) megahea vahukoore-mascarpone-moosi täidisega. Ja ‘soolaseks’ osaks meisterdasime veiseliha hautist ‘kumkvaatidega’. Tegelikult tuli välja, et kumkvaate ei olnud ja selle asemel saime kasutada mandariine. Mesi ja mandariinid tegid selle hautise nii magusaks, et ei julgekski öelda, et see oli soolane osa.

Mõned said oma pannkoogid ära flambeerida, mis tähendab seda, et nad valasid pannkooke alkoholiga üle ja siis panid seda põlema. Alkohol põleb ära, maitse jääb alles. Magic. 

Õhtul loksusime kalluga Puhja, kuna neljapäev oli mul koolipäeva suhtes vaba, siis otsustasin kohe seda ära kasutada. Nii me siis läksimegi Puhja, saime aega veeta. Real Steeli kinu vaadatud. Minu vaatamine piirdus siis muidugi magamisega.

Hommikul siis ärkasime üles ja oligi aeg tagasi Tartu loksuda. Väljas mõnus lumekiht, müttasime kalluga. Kallu läks hiljem tööle ära ja ma läksin ühikasse magama. Magasin lausa kaheni välja. Eluhää.

Ja endiselt on siin ühikatoas megakülm olla.

Panic! At The Disco: The Ballad Of Mona Lisa

Ühikavoodi peal lamades on kuulda, kuidas mingi töllmokk kopsib kusagil üleval, mingi järjekordne pooletobine jookseb koridoris ja kõhuvalu ei taha leevenduda.

Esimese tunni töö läks kuidagi vägagi nihu. Küsiti tangainete kvaliteedinäitajaid, kahtlesin vastuses.. Siis aga tuli välja, et mu kahtlus oli asjata. Täitsa õigeid mõtteid mõtlesin, miks ma neid kül kirja ei pannud.

Küsiti ka kama või manna või mingi sellise jahu koostist, mida ma võssa panin.

Vihane olen enda peale.

See-eest teadsin, et liblikakujulised tooted ehk liblikpasta on farfalle ja et pasta on tegelikult tainas itaalia keeles.

Järgmised tunnid möödusid üht inimest vihates ja üleüldise naeru all. Iga hommik uurime Dorisega, kas tuleb see värdjas inimene kooli või jah. Eelmine nädal joppas kuidagi nii, et kooli ta jõudis ainult üheks päevaks. Tundub, et sel nädalal ei joppa nii palju, tuleb kannatada ta ära.

Ahjah, teise tunni töö hindeks sain nelja (mis sisuliselt on hoopis nagu kaks).

Koolipäeva lõppedes olin omadega korralikult läbi.

Ühika nett kadus ka mõni aeg ära.

Otsustasin välja minna.

Tahtsin vaimset tuge saada aga kallu ei andnud endast märku.

Kuna kell hakkas lähiajal 18:30 saama, otsustasin bussijaama vaatama minna, et äkki ta seisab seal juhuslikult.

Nii oligi.

Saime jällegi mõned minutit koos oldud ja siis ta lippaski bussi peale ära.

Loksus tema bussiga, loksusin mina bussiga.

Kahjuks mitte sama bussiga. Mitte samasse sihtkohta.

Masendav.

Läksime siis kalluga nädalavahetuseks Puhja. Enne sinna saabumist jõudsin päris tusaseks ära minna. Nimelt teatas kallu, et tal on pühapäeval tööpäev. No tere-tore.

Uurimustöö tegemisest on ka nii suur kopp juba ees. Terve nädalavahetus üritasin seda lihvida. Läksin ikka täiega närvi, infi on vähe ja üleüldse tahetakse selles uurimustöös saada nõmedat infi.

Ega muud siis midagi. Kallu mängis BF-i, mina tegin oma uurimustööd. Õhtul vaatasime filmi, mille peale ma töinasin ikka täiega. PS: I Love You kinu. 

Pühapäeval sai linna utoga. Vahepeatus oli Lõunakas, kus me siis empsiga käisime mulle jalanõusid ostmas.

Kuradi kurnav tegevus on see, jalanõude šoppamine.

Üle kivide-kändude lõpuks leidsin omale suht kenakesed jalanõud ja siis tahtsin kohe neid ära osta (emme ostis neid siiski) ja poest võimalikult kiiresti minema panna.

Ega muud polegi.

Homme siis saab äkki ühe korteri kohta infi.

Ja nüüd tuleb vaid kaks piinavat nädalat ära oodata ja siis algab ‘mõnus’ (no olgem ausad, ikka palju mõnusam, kui tegelik õppimine) praks sööklas.

Kannata ära.

Õppeköögis tegime Dorisega pelmeene. Selleks võtsin 300 g nisujahu, 100+ g vett ja pool muna. Nisujahu kuhjasin lauale, tegin sellesse väikest lohku, lisasin vett lahtiklopitud munaga ja soola.

Oi perse kui palju ma seda taigent sain sõtkuda. Pealegi tuli veel vett lisada, kuna taigen tundus selline väga… Jahune ja mittevoolitav olevat. Pärast pooletunnist sõtkumist hakkasid mu käed juba alla andma. Lõpuks siis veeretasin ta pallikeseks, kiletasime ära ja toppisime viieks minutiks sügavkülma, sealt edasi juba pooleks tunniks külmkappi.

Samal ajal valmistas Doris täidist (hakkliha 140 g, zibul 36 g, küüzlauk 4 g, vezi 20 g ja muidugi zool+pipar).

Ülejäänud ajast me lihtsalt passisime, mis juhtus esimest korda õppeköögi ajal. Tavaliselt on alati millegi kallal vaja siiberdada, seekord mitte. Seekord ei teinud me isegi magustoitu.

Taigent tuli seejärel megaõhukeseks rullida ja siis tuli ümara vormiga kettad taignast välja pressida. Ketta keskele lisasime väike törts täidist, ääred niisutasime vähese veega ja siis keerasime kokku. Igaks juhuks pressisime ääred kahvliga kokku. Minu kogemus (lapsepõlvest) on näidanud, et kui seda mitte teha, siis pelmeeni lagunemine on väga tõenäoline.

Panime keevasse vette mulisema.

Serveerisime hapukoorega.

Kommentaarideks saime siis seda, et täitsa pelmeeni maitsega oli. Nii nom oli, et lausa nostalgiahoog tuli peale.

Muidu mekkisime ka teiste toite ja absoluutseks favoriidiks seekord tuli Spinati Tagliatelled (isetehtud lintmakaronid). Issand, selle kanaliha-suitsujuustukaste oli maailma parim ! Pilti ei jõudnudki sellest teha, mõlemad käed söömisega hõivatud.

//tahaks juba omale mingisugust kaalu, et saaks kallule laborite retsepte järgi teha.

Mis kell on ?

Labrinth – Earthquake ft. Tinie Tempah

155 päeva on jäänud kooli lõppemiseni ;D

Teatan ka seda, et lõpuks soetasin omale särki, mis polegi musta värvi. Valge on hoopis ja punast leidub ka sellel. Igati tore särk on.

Tartu

//

Mis mõttes on uus aasta juba 9 päeva kestnud ja ma pole veel miskit blogerdanud jõudnud.

Ega palju aktsjönit tegelt pole olnudki.

Terve nädal veetsin põhimõtteliselt teki all. Ootasin kallu naasemist.

Neljapäeval sai ta lõplikult vabadusse.

Nädalavahetusel saime õe kiisule lastehoidjateks oldud. Õde ise läks Svenniga maale. Seega saime nende toas ööbitud.

Käisime K2bi sünnipäeva tähistamas (mis oli väga tore).

Pühapäeval pidin tagasi ühikasse naasema.

Oi perse kui külm ja masendav siin oli/on.

Väidetavalt oli meie tuba viimane tuba, mida kütma hakati.

Seda on väga hästi tunda kah.

Ja kuna meil siin, kolmeinimese toas, on üks vaba voodi juba pikemat aega olnud, siis on oodata ka uut nägu. Kuidagi nagu tahaks näha.. Aga tegelt nagu ei tahaks ka. Äkki tuleb mingi all made in china (kõik feik) grillpiff.

//

Tänane hommikusöök oli väga lõbusa näoga. Senimaani, kuni ma selle ära sõin.

(valgustuseks kasutasin oma bling-bling arvutihiirt (ei saa ju toakaaslase und varahommikul lambivalgusega segada)) 

Koolist siis niipalju, et mitusada powerpointi esitlust on vaja teha, mis ei ole üldse fun. Uurimustöö ootab ka veel lihvimist.

Ja siis veel tööd-tööd-tööd.

Aga viitsimine ?…

3 nädalat veel, siis saab see periood läbi ja järgmisel perioodil lähme tagasi kööki praktikale. Fun !

Klienditeeninduse tunnis katsime suppidele lauda. Väga kenake tuli.

Tšeki mu ilusaid hindeid.

Millegipärast sain Toiduainete õpetuses kokkuvõtvaks hindeks viie. See on vist ainuke selline tund, kus ON reaalselt raske viite saada =D.

Tundub, et stippi saab kätte küll =D.

SKRILLEX – SUMMIT (FT. ELLIE GOULDING)

Uusaasta vastuvõtt.

Baila.

Kesklinna poole tatsamine.

Mother-effin-duckface.

Karmen kaotas oma mobiili, ajutiselt.

Emajõe juurde saabumine.

Karmen leidis mobiili.

Jõle rumm (koolaga lahendatud).

Eluvinge ilutulestik.

Ja uus aasta.

Zeh next dai.

Kallu läinud varahommikul.

Kiisumäu mängimas laternaga, mida Karmen õhtul/öösel/hommikul tuppa tassis.

Ja muidugi tuleb hommikul kohe edasi juua =D.